LAPSEHOIUTEENUS

Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille osutamise ajal tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
Lapsehoidja on inimene, kes teenuse osutamise kestel isiklikult lapsega tegeleb.
Lapsehoiuteenuse sisu koosneb kolmest komponendist: lapse hooldamine, tema turvalisuse tagamine ja lapse arendamine. Lapse hooldamine võib tähendada lapse söötmist, pesemist või mähkmete vahetamist. Hooldustoimingud sõltuvad lapse vanusest ja oskustest. Lapse arendamise kohta õigusaktides nõudeid ei ole ning arendamise tase sõltub konkreetsest teenusepakkujast ja lapsehoidjast. Arendamise all mõeldakse eelkõige lapsega tegelemist – temaga rääkimist, lugemist, mängimist.

Lapsehoiuteenuse hüvitamine keskmise, raske või sügava puudega lapse vanemale

Raske või sügava puudega lapse vanemale hüvitab riik lapsehoiuteenuse kulusid seetõttu, et puudega lapse vanemal on tavalisest suurem hoolduskoormus ning suurem vajadus hooldamisest vaba aja järele. Lapsehoiuteenus ei kompenseeri puudega lapsele ja tema perele lasteaiakoha puudumist või koolis käimise (koduõppel) võimaluse puudumist. Puudega lapsel on teistega võrdne õigus käia lasteaias ja koolis ning lapsehoiuteenus on lapsevanema jaoks täiendav abi puudega lapse kasvatamisel.
Lapsevanem võib teenust kasutada nii ööpäevase, päevase kui ka paaritunnise teenusena. Ööpäevane teenus võib sobida vanema puhkusel või lähetusel viibimise ajal.
Kui teenust soovitakse saada riiklikult kehtestatud maksimaalse maksumuse määrast rohkem, katavad teenuse kulud kokkuleppel lapsevanem ja kohalik omavalitsus koos.
Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust ei ole võimalik saada ootamatult tekkinud teenusevajaduse korral, sest teenuse taotlemine ja lepingu sõlmimine võtab mõned nädalad aega.

Lapsehoiuteenuse hüvitamise taotlemine

Enne lapsehoiuteenuse hüvitamise taotlemist tuleb lapsevanemal leida sobiv teenusepakkuja ning temaga teenuse pakkumise tingimused, sh periood ja hind, kokku leppida. Kui lapsevanem ei ole lapsehoiuteenusega kokku puutunud, peaks sotsiaaltöötaja teda vajaduse korral sobiva teenusepakkuja leidmisel abistama. Seejärel esitab lapse seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja lapsehoiuteenuse hüvitise saamiseks taotluse koos nõutavate dokumentidega lapse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
Kui kõik dokumendid on nõuetekohaselt esitatud, teeb kohalik omavalitsus otsuse tavapäraselt 10 päeva jooksul. Positiivse otsuse korral sõlmitakse lapse seadusliku esindaja või perekonnas hooldaja, kohaliku omavalitsuse ja lapsehoiuteenuse osutaja vahel riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamiseks haldusleping. Eitav otsus tehakse juhul, kui taotleja ei vasta seaduses nimetatud hüvitise saamise kriteeriumitele.

Juhul, kui soovite lapsehoiuteenust Männirahu Mõttemajas keskmise, raske või sügava puudega lapsele, võtke ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötajaga või võtke ühendust meiega, me aitame Teid asjaajamisel.